Aasta viimasel nädalal on hea teha kokkuvõtet tehtud töödest. Kindlasti on selle aasta kõige suuremaks saavutuseks olnud oma raamatu “Taro praktik” väljaandmine. Kuigi raamatu kirjutamist alustasin eelmise aasta lõpus siis kõige rohkem tööd ja pingutamist oli kevadel. Tänu sellele raamatule õppisin palju juurde ja minu arusaam tarost muutus kardinaalselt. Hakkasin aru saama taro tegelikust olemusest ja tunnetasin selle sügavust. Taro ei ole ainult tulevikku vaatamine, vaid eelkõige iseendast arusaamine ja oma teadvuse avardamine. Taro on samasugune vaimne distsipliin nagu kabala, kuid kindlasti mitmekesisem ja pakub palju mänguruumi. Kui enne raamatu kirjutamist tunnetasin mingit tupikut või seisakut vaimsel tasandil, siis raamatu kirjutamisega nägin uut teed. Tekkis vajadus uute teadmiste järele nii kabalas kui alkeemias. Sain aru, et minu praegused teadmised on veel lapsekingades ja väga palju tööd on veel ees. Muidugi tekkis sellega kohe uus mure, et kust neid teadmisi saada ja millest pihta hakata? Juba Piiblis on öeldud: “Küsi ja Sulle antakse!” Küsisin ja mulle ka anti. Täiesti juhuslikult sattusin just nende raamatute peale, mis oli vaja ning võimalusi uute teadmiste saamiseks tuleb siiani uksest ja aknast. Kuioma raamatut nüüd vaatan ja kui mulle antakse võimalus siis kirjutaksin ma selle kohe ümber. Eks esimese katsetuse suhtes ollakse ikka kriitiline.
Teiseks kordaminekuks võib pidada taro kursusi Rahvaülikoolis ja Silva klubis. Positiivne oli inimeste suur huvi asja vastu ja oma õpilastes leidsin väga toredaid ning õpihimulisi inimesi. Nendest kursusest tekkis mõte asutada Taro koda, kus algkursuse läbinud inimene sai oma teadmisi edasi süvendada. Praegusel momendil on olnud kaks loengut ja huvi selle vastu on olnud suur. Mõte Taro kojast on mul olnud päris mitu aastat. Kuni selle aastani ei olnud mul päris selget pilti, milline see oma olemuselt peaks olema ja kuidas koda peaks funktsioneerima. Sügisel sain aru, et see polegi oluline ja kojal tuleb lihtsalt lasta areneda omasoodu. Selle tuleviku määravad eelkõige need inimesed, kes seal käivad ja endaga tegeleda tahavad. Tänu taro kursustele ja kojale olen pidanud väga palju õppima ning laiskust seljatama. Igatahes on see kõik minu jaoks väga põnev ja nii mõnigi öö on läinud selle nahka, et istun üleval ja mõtlen, et milline võiks olla järgmine loeng.
Veel võiks ära märkida, et olen sellel aastal pidanud tarot tutvustavaid loenguid. Loengute eesmärgiks on “võidelda” ebausuga, mis on seotud taro kaartidega. Inimestel on ikka tohutult palju väär uskumusi ja hirme. Näiteks: kui lased endale ennustada või ise tegeled sellega siis on see kohutav patt ning põled selle eest põrgus! Taro kaardid on sama vanad kui inimkond ning on olnud kasutusel ka enne patu ja põrgu mõiste tekkimist. Kuidas võib enda teadvuse arendamine olla patt?! Ja kas rumaluses ning vaimupimeduses elamine ei ole piisav põrgu?! Nendel loengutel oli päris lahe vaadata kuidas nii mõnelgi, kes alguses vaatasid asjale kriitiliselt või isegi hirmunud pilguga, lõi loengu lõpus silm särama. Nii mõnigi ütles, et ta on olnud ikka päris rumal ja kahetsenud, et viskas kaardi ahju. Naabrinaine oli hirmutanud, et kui ta sellega tegeleb siis juhtub perekonnas kohutav õnnetus või keegi sureb kohe maha. Kuidas võib tükike paberit, millel on trükitud pilt ja milles on kirjas kogu universumi lugu tuua kellelegi surma? See on samasugune hoiak nagu praegusel momendil tapetakse Haitil vodoo nõidu kuna nende nõidumiste tagajärjel levib riigis koolera. Rumalus ja teadmatus, ütleb selle peale valge inimene. Sama ütlen ka mina nende inimeste kohta, kes väidavad, et taro kaartidega saab välja kutsuda Saatanat ja see võib põhjustada viljatust.
Head vana aasta lõppu ning uute kohtumisteni uuel aastal kallid sõbrad!