Käisin täna päeval vaatamas E. Tolle videoloengut meditatsioonist. Uskumatu, kuidas üks inimene võib mõne jaoks nii keerulisest asjast nagu meditatsioon, rääkida väga lihtsalt. Põhimõtteliselt on igahetk, kus suudetakse oma sisedialoog peatada, tegemist meditatsiooniga. Olla vahetu ning elada antud ajahetkel, võtta vastu, mida elu pakub ning samas ka loobuda . Meie pea räägib meiega koguaeg. Mõtted on nagu metsikud hobused ja nad viivad meid ükskõik kuhu. Kui me ei suuda oma mõtteid taltsutada siis jäämegi müttama emotsioonide sohu. Kannatame iga järgneva mõtte käes ning elu tundub hädaoruna. Peatades oma mõtted, saavutame kontrolli oma emotsioonide üle. See tähendab, et ka kontrolli oma elu üle. Peatasime aja! Ei ela enam minevikus (tavaliselt valudes vääneldes kui mõelda minevikule) ning ei kollita ennast ka tulevikuga, mis tekitab hirmukrampe. Sellel momendil elatakse omaenda elus. Ollakse elu ise. Elada olevikus tähendab tegelikku vabadust, sest kõik on ju väga hästi. Lükates kõrvale emotsioonide vahu, leiad rõõmu ning lihtsuse. Tuleb lihtsalt maha istuda ning leida endas ülesse vaikus, sest see on värav meie enda sisse.