Needus ei ole gripp, mida me võime saada kui keegi meile peale köhib või poekorvi sangalt. See ei ole nakkav! Tihtipeale aetakse needust ja enda probleemide eitamist omavahel sassi. Me keeldume oma probleemidega tegelemast, sest ennast õnnetuna tundmisest on saanud ego identiteet. Loobumine sisemisest ängist võrdub ego jaoks kui väärtusliku asja kaotamisega. Et ei peaks, midagi kaotama hakkame otsima süüdlast väljastpoolt iseennast. Leitakse asjade vahel seoseid, mis on illusoorsed ja hoolitsetakse pidevalt hirmu ülespuhumise eest. Nii elatakse sisse ohvrirolli, millega saavutame teiste kaastunde ja iseenda suhtes vabanduse: “Ma olen ju neetud see tähendab, et ma ei pea oma kannatustega tegelema!“ Vabandus missugune! Kuna ohvrirolli elatakse nii sügavalt sisse siis saab sellest omaette reaalsus ning tekib selline seis, mille kohta võib öelda, et inimene on iseennast ära neednud. Seesmine häälestatus on negatiivne ja inimene usub, et temaga saabki ainult halba juhtuda. Vastavalt programmile sajab inimese kaela hädad ja õnnetused. Kui kannatused lähevad väga suureks hakkab inimene otsima abi. Sellises seisundis on inimene kui lõhestunud isiksus. Üks pool nõuab abi aga teine pool protesteerib. Ego tõrgub vastu, sest tekib küsimus, mis meile siis jääb kui enam ei kannata? Tühjus? Ka hirm selle ees, et nüüd tuleb hakata ennast muutma. Aga pole maailmas hirmsamat asja kui muutused. Kes annab garantii, et need muutused, mida ma endaga teen viivad rahu ja selguse saavutamiseni?
Enamus selliste probleemide all kannatavaid inimesi pöörduvad nõia poole. Nõia ülesanne on eelkõike peegeldada inimest tagasi. Rääkida tema hirmudest ja põhjusest, miks inimene on õnnetu. Probleemide põhjuste teadvustamine on kõige suurem ravi ja väljapääs. Loomulikult kuulub selle protsessi juurde ka aura puhastamine ja energiakanalite avamine, sest „ohver“ on suutnud oma negatiivse häälestatusega ennast täielikult ära blokeerida. Sellest kõigest on abi vaid juhul kui inimene on nõus teadvustama endale oma hirme. Kui ta keeldub siis võrdub see sellega, et nõid teeb nii öelda energeetilise pai ja kõik jääb samaks. Mitte kui midagi ei muutu. Sellisel juhul on inimeses alateadlik soov olla õnnetu edasi kuna puudub elueesmärk ja tahe enda muutumiseks. Teadvuse tasandil võib inimene leida, et ta polegi väärt õnne ja armastust. Olen näinud inimesi, kes hoiavad oma viletsusest kümne küünega kinni kuigi kõik tema ümber teevad jõu ja ilunumbreid, et teda aidata. Mida rohkem aidatakse seda vihasemaks abivajaja oma aitajate suhtes muutub, kuni lõpuks ta kõik eemale peletab. Ise seletades, et keegi ei mõista teda ja teda aidatakse valesti. Selliste inimeste puhul olen näinud, et kõige rohkem kardavad nad seesmist tühjust ja iseendaga vastamisi jäämist.
Kui nüüd rääkida tõelisest needusest, mida oleme lugenud raamatutest ja hollywoodi filmidest siis tuleb enne seletada tema toime mehhanismi. Esiteks peab olema konkreetne inimene, kes teid südamest vihkab. Sellise vihaga on inimene valmis kõigeks ja kui otseselt halba teha ei saa siis minnakse hämaramat teed pidi. Ta peab muretsema ohvri isikliku asja ja läbi viima maagilise rituaali. Selleks, et needus toimiks korralikult peab ta kasutama vaimude abi, kes selliseid ülesandeid täidavad. See tähendab, et inimesel peab olema piisavat väge ja teadmisi, et maagilist rituaali läbi viia või siis pöörduma väekama ja targema inimese poole. Igaüks ei ole suuteline teisele needust peale panema, sest siin on vaja väga palju energiat ehk isiklikku väge. Nagu näete ei ole see kõik väga lihtne ja oht, et rituaali ajal midagi valesti läheb ning ei suudeta ohjeldada vaime on väga suur. Oletame, et rituaal toimus ja ohvrile pandi needus peale. Mingi aja jooksul hakkab see inimene tundma, et midagi on tema elus valesti. Ükskõik kuidas ta ei pingutaks jookseb kõik liiva. Märkamiseks, et midagi on valesti võib kuluda aasta. Need needused, mida mina olen maha võtnud on tavaliselt olnud väga vanad. Nende juhtumites ei ole ohver ise sellepeale tulnud, vaid just kõrvalseisjad hakkavad kahtlustama. Nähes kuidas inimene võitleb aga edasi ei liigu.
Kui võrrelda seda needust iseenda needmisega siis nägija näeb konkreetset energeetilist struktuuri. Kus on kirjas needuse olemus ehk, mida taotleti selle needusega ja ka adressaat, kes selle saatis. Muidugi jääb jälg ka sellest inimesest, kes tellis rituaali. Sellest struktuurist kinni haarates on võimalik see needus saata maapõhja kus ta ära põleb või siis saatjale tagasi. Kui saadetakse tagasi siis see võib kahjustada needuse pealepanijat ja ka tellijat nii, et neil mõlemail võib tekkida alateadlik vastumeelsus oma ohvriga edaspidi tegeleda. See annabki ohvrile „immuunsuse“. Needus ei ole pingpongi pall, mida saab pidevalt edasi tagasi saata. Nõid paneb nende kahe vahel ukse kinni ja see tähendab, et ka ohver peab lõpetama needuse peale mõtlemise. Muidu võib ta sattuda seisu, kus pideva hirmu all elades neab ta iseennast ära. Viimati oli mul juhtum, kus inimene ei olnud peale needuse mahavõtmist nõus ohvrirollist loobuma. Ta tuli küll abi otsima aga samas ei uskunud, et keegi saab teda aidata. Temas oli paanika, et nüüd ei saa ta põhjendada oma ebaõnnestumisi needusega vaid peab ise hakkama saama ja vastutama. Ta keeldus kuulamast, et see, mis tema ümber toimub on tema sisepeegli peegeldus. Kurb eks ole …. Nii me visklemegi taro pakis Atu XVIII Kuu kaardis.
Mis siis on raviks? Mida sisse võtta nii nagu me võtame gripi vastu? Eile õhtul lugedes E. Tolle raamatut „Uus Maailm“ sattusin sellise lõigu peale, mida võib võtta kui ravimit. „Kui inimesega leiab aset traagiline kaotus, hakkad sa sellele vastu või annad järele. Mõned inimesed muutuvad kibestunuks või tigedaks, teised aga kaastundlikuks, targaks ja armastavaks. Järeleandmine tähendab juhtumiga leppimist. Oled elule avatud. Vastupanu on sisemine kitsarinnalisus, ego koore tugevdamine. Oled suletud. Ükskõik, mida sisemise vastupanu seisundis – negativismis ette võtad, kutsub esile rohkem välist vastupanu, ning universum, ei ole siin sinu poolel, elu ei paku tuge. Kui luugid on ees, ei pääse päikesevalgus sisse. Kui annad sisemiselt järele, kui alistud, avaneb teadvuse uus mõõde“. Lepi ja lase minna, sest sellega annad võimaluse, et elus tuleb midagi uut ja põnevat. Hirm on aru tapja!