Neli lauset tuntud filosoofilt Ludwig Wittgensteinilt (1889-1951), kes kirjutas raamatu “Tractatus logico – philosophicus”. See raamat pälvis omal ajal suurt tunnustust teiste filosoofide poolt. Wittgensteini peeti loogilise positivismi ja analüütilise keelefilosoofia rajaks. Valisin välja need neli lauset sellepärast, et ta kirjeldab väga lihtsalt ja loogiliselt inimese asetust selles keerulises sõnu täis maailmas. Hea võimalus oma ajusid ragistada ning kaasamõelda.
1. “Maailma mõte peab olema väljaspool maailma, sest kõik, mis maailmas on, on juhuslik, seepärast see, mis teeb, et see kõik ei ole juhuslik, ei saa olla juhusliku hulgas”. Maailm faktina on olemas, aga kõik, mis maailma sees on juhuslik (ehk kannatus ja süü), võib teisiti olla.
2. “Elu probleemi lahendus seisneb probleemi kadumises”. Seepärast inimesed, kellel on saanud selgeks elu mõte, ei ole suutelised ütlema, mis on see mõte. Probleem on kadunud seetõttu, et inimene on väljunud siit Teise Maailma, milles pole surma ega elu. Ta teab piltlikult, mis on “joon” ja “pind”, sest ta ise on “ruumis”. Aga seda ei taipa need, kes on “joonel” või “pinnal”. Ta ei saa neile midagi seletada.
3. “Minu laused selgitavad seekaudu, et see kes mõistab mind tunnetab viimati, et minu laused on mõttetud, kui ta nende kaudu nende peale on astunud üles. Piltlikult öeldes ära viskama redeli, kui ta on seda pidi roninud üles”.
4. “Millest ei saa kõneleda, sellest tuleb vaikida”. Sellest võib ka luuletada või teha muusikat või maalida, mistahes moodi, seni kuni kuskilt kõnelemiseks sugeneb üks uus sõnastik, et öelda Teist Maailma.
Lõpetuseks üks mõte suurelt mõtlejalt Uku Masingult.
“Ärge armastage seda maailma ehk ärge uskuge selle maailma sisse, teda ei ole olemas, kui te ise talle väge annate, rohkem teda ei ole. Kui te ükskord oma väe talt võtate, siis teda ei ole. Kogu maailm oma väärtustega on illusioon, elab ainult sellest, mis meie talle anname”.